Kui vaatad enda sisse ja oled kohal, oled ilma millegita, mis oleks püsiv. Sa oled ilma varanduseta, ilma tööta ning üksinda, ilma pereta ja sõpradeta. Sa oled alasti ja täiesti haavatav.
Sul pole isegi tulevikku, ega lootust, et midagi võiks muutuda. Miski ei muutu kunagi, sest midagi pole varem olnud. Kõik, mis on praegu, on ainult praegu.
Oled siin. Siin ja praegu.
Sa oled nagu vastsündinud laps, kes tajub maailma esimest korda. Sulle pole kunagi varem midagi eksisteerinud. Sa ei tea veel, mida "veel" tähendab. Sa elad hetkes, sest see on kõik, mis sul on ja mida sa tead.
Kui sa midagi näed, näed seda esimest korda. Sa ei mõtle kellele see kuulub. Sa vaatad seda aukartuses, mõistmata isegi selle otstarvet või seost endaga.
Sul pole isegi veel peret. On vaid nägusid, kelle kohalolek tundub sageli meeldiv, vähemalt pärast esialgset šokki.
Oled ainult siin. Siin ja praegu.
Pea meeles seda tunnet. Tunnet mitte millestki, ja kuidas kõik, mida sa arvad praegu eksisteerivat, ei pruugi järgmisel hetkel enam eksisteerida.
Ja järgmisel korral, kui vaatad väljapoole, ela ikka selles tundes.
Ole kohal ja teadlik, kui vaatad asju, mida arvad omavat. Need võivad olla praegu sinu, aga mitte alati.
Ole kohal ja teadlik, kui teed asju. Hiljem on asjad tehtud ja neid ei saa enam tegemata jätta. See, kuidas sa neid teed, loeb, seega ole kohal neis.
Ole kohal ja teadlik, kui oled oma pere ja sõpradega. Ole kohal teiste inimestega. Mitte kedagi neist ei saa sa tagasi, sest nad eksisteerivad vaid siin ja praegu, ja isegi su pere on vaid ajutine.
Aga sul pole vaja neid asju kaotada, et olla kohal. Sa ei pea loobuma oma varast, tööst ega hülgama oma peret. Loobumine ei ole lühikese tee kohaloluni.
Kasulik on olla kohal ja teadlik igapäevaelus ja rõõmudes, sinule oluliste inimestega.
Kui oled kohal, on kõik sinu jaoks siin ja praegu, just nii nagu sinagi. Midagi ei eksisteeri, peale selle hetke. Muuda see hetk väärtuslikuks, ükskõik milline see hetk ka ei oleks.
Ärka.