Igasuguses olukorras on meil kõigil selles reaalsuses või simulatsioonis oma eesmärk, mille oleme ise kõrgemas reaalsuses valinud, kui otsustasime siia sündida. Kuid siin viibides ei saa me kunagi seda eesmärki teada, et illusioon ei puruneks ja võiksime siiralt seda eesmärki püüelda.
Aga kuidas saame püüelda eesmärgi poole, mida me ei tea? Ja kuidas see eesmärk võiks meid motiveerida ja julgustada edasi liikuma, kui me seda ei tunne?
See on hea küsimus, kuid vastus on väga individuaalne ja isiklik.
Selle vastuse leidmiseks peame oma kehaga siin reaalsuses olema nii rahuolekus, et saame ilma illusiooni häirimata luua ühenduse oma tõelise minaga ja tunnetada oma tõelist eesmärki läbi kohalolu.
Mõned inimesed on oma eesmärgi tunnetamisele vastuvõtlikumad kui teised. Paljud räägivad, et neid ajendab edasi mingi jõud, mida nad ei oska täpselt kirjeldada või selgitada. Nad lihtsalt tunnevad, et teevad õigesti, ja see annab neile jõudu luua, ehitada ja säilitada. Nende jaoks on teiste aitamine, pakkudes teenuseid, tootdes kaupu ja pakkudes heategevust, väärtuslik iseenesest ja võimas ajend.
Teised inimesed on oma eesmärgi ja üldise tähenduse osas ebakindlamad. Neil võib olla tunne, et nad peavad midagi tegema, aga nad ei oska täpselt defineerida, mis see on. Mõned asjad tunduvad neile õiged, kuid miski ei innusta neid tingimata püsivalt edasi liikuma. Nad võivad aastaid tunda, et teevad midagi olulist, kuni mingi muutus toob pinnale ebakindluse ja põhjustab nende hoo raugeda. Ebakindluses tundub elu raskem ja isegi täiesti mõttetu.
Kolmandaks on inimesi, kes võivad oma eesmärgist täiesti teadmatuses olla. Nende jaoks järgneb üks päev teisele, ilma tähenduseta. Vahel tundub elu õnnelik, kuid kõige all peitub alateadlik või teadlik hirm, et kas see ongi see, miks ma siin olen, mis mõte sellel kõigel on. Sellisel juhul võib elu tunduda mõttetu ja koguni koormana, mille lõpetamise mõte tuleb pähe üsna sageli.
Kuigi me kõik oleme erinevad, on kasulik, kui meil kõigil on tunne, et meie elul on tähendus. Ja meile on kahjulik, kui me seda tunnet kogeda ei saa.
Meile kõigile, isegi neile tundlikumatele, kes juba ammutavad oma eesmärgist jõudu ilma seda teadmata, on kasulik end paremini tundma õppida ja õppida olema kohal siin ja praegu, olgu see siis simulatsioon või tõeline reaalsus.
Kohalolu viib meid lähemale meie tõelisele minale ja annab meile parema võimaluse tunnetada oma tõelist eesmärki siin ja praegu. Muidugi ei saa me hetkest kaasa võtta ühtegi selget ja kindlat vastust, et edasi liikuda, purustamata illusiooni; pigem peame tooma kohaloleku igasse oma tegevusse, et oma eesmärki selgitada.
Kuigi näiteks meditatsioon on selles protsessis kindlasti abiks, mängib selles olulist rolli ka meie isiklik suhtlus ümbritseva reaalsuse ja teiste teadlike olenditega, kes seda asustavad.
Oma eesmärki saab otsida tõepoolest ainult suhtluse kaudu, isegi üsna edukalt, kuid eneseteadmise ja kohaloleku eeliseid ei tohiks alahinnata, sest need aitavad asetada meie suhtluse õigesse mõõtkavasse.
Oluline on siiski see, et suhtlus on vältimatult meie eesmärgi osa siin ja praegu. Kui see ei oleks, siis poleks seda olemas - me ei oleks teadlikult valinud tulla reaalsusesse, kus suhtlus toimub, kui me seda ei sooviks või ei peaks seda oluliseks meie eesmärgi saavutamisel. Vastasel juhul võiksime sama hästi eksisteerida tühjuses, ilma millegi või kellegi teiseta.
Igaühe meie eesmärgi hulka kuulub olema teatud viisil suhtluses oma praeguse reaalsuse ja teistega. Me ei oleks siin, kui see nii poleks.
Aga milline peaks suhtlus olema, mida me tahame sellest õppida ja kuidas me tahame selle kaudu mõjuda - selle peame igaüks ise avastama.
Isiklikult on minu teekond kulgenud katse-eksituse meetodil. Olen kuidagi sügaval sisimas alati teadnud, et pean midagi tegema vabaduse ja rahu nimel. Aastate jooksul olen teinud palju selliseid asju ja isegi kui mitte kõigil neist pole olnud mõju, olen alati midagi uut õppinud, mingis valdkonnas arenenud ja oma mõtlemist arendanud ning tihti saavutanud vähemalt väikese mõju.
Minu teekond on tõusnud täiesti uuele tasemele, kui olen aru saanud ja hakanud uskuma, et olen ise valinud siia reaalsusesse tulla ja et sellel otsusel on minu jaoks oluline põhjus. See on toonud selgust ja sügavust sellesse tundesse, mida olen alati kogenud, ja aidanud edasi minna veelgi kindlamalt.
Usun, et minu eesmärgi hulka kuulub muu hulgas ka nende märkmete kirjutamine. Muidugi hõlmab see ka palju muid asju ja oma elus keskendun rohkem nendele asjadele, mis minu arvates viivad mu eesmärki edasi, ja vähem nendele, mis minu eesmärki ei toeta või sellele vastu töötavad. Loodan, et need märkmed aitavad ka teistel enda sees midagi sarnast tähenduse ja tugevuse mõttes leida.