Kui me tõesti elame simulatsioonis, siis mis mõte on millelgi? Miks peaksime oma elu üldse jätkama?
Selleks on mitu põhjust. Nagu oleme märkinud, oleme siin põhjusega - igaüks meist on valinud tulla siia reaalsusesse, sündida täiesti uude ellu, teadmata midagi muust. See on kindlasti üks põhjus. Isegi kui me ei tea ega saa teada, miks, oleme ise valinud olla siin.
Teine põhjus on see, et elu on lihtsalt imeline. Isegi kui usume, et oleme simulatsioonis, võime ikka näha elu ilu ja ise osaleme selles ilu loomises, valides siia tulla ja olla osa sellest.
Mida iganes me vaatame, me oleme võimelised nägema ilu. Laine, mis lööb kuumal suvepäeval liivarannale. Lehtede sahin tuulisel sügispäeval. Kõrged lumehanged katavad maad, mis on taas langenud ajutisse surma.
Ja kevad, aastaaeg, mil loodus ärkab taas ellu! Esimesed rohulibled, esimesed lilled, esimesed putukad, varajane linnulaul.
Rääkimata meie igapäevaelust. Kohtume teiste inimestega, veedame nendega aega, töötame ühiste eesmärkide nimel. Naerame, nutame, armastame. Kohtame kurbi tagasilööke ja täiusliku õnne hetki.
Kõik see ja palju muud, aga selleks, et seda tõeliselt kogeda, peame olema kohal hetkes. Peame olema teadlikud endast ja teistest ning mõistma, et oleme üks tervik.
See ongi meie tõeline reaalsus. Meie seosed teistega - teiste inimeste, teiste loomade, taimede, maa ja eksistentsiga - on reaalsus, mis loeb. Isegi kui elame simulatsioonis, on see tähendusrikas, et kogeme ja teeme seda koos teistega.
Oleme kõik iseseisvalt valinud tulla siia reaalsusesse, eesmärgiga saavutada oma isiklikud sihid ning ühiselt täita eesmärki, milleks oleme selle reaalsuse loonud.
See on nii tähenduslik, et tuleme teadlikult sellesse reaalsusesse ikka ja jälle, et elada iga oma elu siin nii täielikult ja kohalolevalt kui suudame.
Surma aeg - kui saame selle ise valida - on alles siis, kui oleme täitnud oma eesmärgid ja andnud kõik endast reaalsuse eesmärgi nimel, või kui oleme kaotanud kõik oma võimalused neid täita.
Senikaua - elagem elu täiel rinnal! Leidkem end, olgem kohal ja andkem oma parim! Leidkem üksteist, uurigem, ehitagem, suhtlegem, armastagem ja sigigem!
Olgem teadlikud, et iga hetk võib olla meie viimane, ja elagem vastavalt sellele. Ja ärgem kunagi võtke teistelt nende elu, nende võimalusi oma eesmärke täita või nende tähendust.